ESSEE – Vaba tarkvara või kommertstarkvara?

Vaba tarkvara või kommertstarkvara?

Tänapäeval on see küsimus, kas valida vaba või kommertstarkvara vägagi aktuaalne. Aina rohkem tekib juurde vaba tarkvara ning kommertstarkvara on püsinud päris kallina. Oleneb muidugi kindlast tarkvara tüübist, kuid enamjaolt on suhe selline. Samuti on trendiks saanud osaliselt tasuta tarkvarad ja erinevad prooviversioonid nendest, kus kasutaja saab maigu suhu aga selleks, et kogu kompotti nautida, peab siiski selle eest tasuma.

Mis on siis vaba tarkvara? Vaba tarkvara on selline, mida võib mistahes eesmärgil kasutada ning muuta oma vajaduste järgi. Seetõttu on kasutajal juurdepääs tarkvara lähtekoodile ning ta võib seal teha muudatusi ja ka parandusi, mida võib ka jagada teiste kasutajatega. Kõige tuntumad näited on Linux operatsioonisüsteem, Apache veebiserver ja LibreOffice kontoriprogramm. Vaba tarkvara ja vaba tarkvara litsentsid on muutunud väga populaarseks, kuna enamasti saab nendega tehtud peaaegu kõik mis tarvis. Näiteks tooksin LibreOffice programmi, mis aitab kenasti hädast välja, kui MS Office programme pole installeeritud. Seal saab muuta, luua ja salvestada ka MS failivormingus dokumente ja esitlusi. Siiani pole minu kasutuspraktika ajal midagi puudu jäänud. LibreOffice pakub kenasti asendust MS Exel-ile, Word-ile ja PowerPoint-ile. Samuti olen aru saanud, et ka Linux operatsioonisüsteem on väga populaarne. Ma küll ise sellest väga vaimustatud ei ole aga lõpuks on see ju kõik maitse asi. Linux on aga pakkunud võimaluse hoida kokku meeletuid summasid operatsioonisüsteemi soetamisel ning boonusena saab seda ka endale mugavaks kohandada.

Kommertstarkvara seevastu on valmistatud selleks, et programmi pealt raha teenida. Sinna hulka kuuluvad enamik suuremaid Windows- ja Mac-keskkonna rakendusi. Hea külg kommertstarkvara juures on see, et nad on terviklahendused ning probleemide tekkimisel on võimalik pöörduda arendaja poole ning enamikul juhul saab probleem ka kiire lahenduse. Kommertstarkvarade alla kuuluvad ka väga spetsiifilise kasutusalaga programmid nt AutoCAD, mis ma kujutan ette vaba tarkvarana ei oleks väga toimiv. Kommertstarkvarad aga omakorda jagunevad veel mitmesse alamkategooriasse. Olemas on ka tasuta kommertstarkvara (MS Internet Explorer, Adobe Reader), mis on küll kinnise lähtekoodiga, et kasutajad ei saaks programmi muuta, kuid siiski võimaldavad oma funktsioone kasutada piiramatult. Teiseks haruks on osaliselt tasulised kommertstarkvarad, mille alla kuulub näiteks WinZIP. Osaliselt tasulised programmid on tihti ajalise piiranguga või on osad funktsioonid inaktiveeritud. Selleks, et kasutada programmi kõiki võimalusi tuleb aga see uuendada täisversiooniks, mis on aga tasuline. Näiteid piirangutest: reklaamvara (adware), norivara (nagware), santvara (crippleware), proovivara (demoware, trialware) (lisaks saab lugeda: http://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/Arvutid_ja_paragrahvid_II:_tarkvara-_ja_sisulitsentsid, Kaido Kikkas, 2013).

Küsimusele kumb on parem kas vaba tarkvara või kommertstarkvara, siis usun, et ühte õiget vastust ei ole. Valides programmi mängivad olulist rolli väga erinevad faktorid. Samuti on tihti emma-kumma otsuse tegemisel olulised mugavus, raha, harjumused jne. Arvan, et vaba tarkvara on rohkem tuleviku teema ning noorema põlvkonna valik, kuna noorematele meeldib katsetada uusi asju ning samuti on oluline see, et programmide eest ei pea maksma. Vanemad inimesed ja kui ausalt tunnistada, siis ka mina ise sealhulgas, eelistavad kindlat toimivat lahendust ning on valmis selle saamiseks ka raha välja käima. Peaasi, et kõik töötaks ning oleks see vana hea, millega on harjutud. Kindlasti on ka erandeid ning mida aasta edasi, seda teadlikumaks muutuvad inimesed. Ma üldse ei imestaks kui ma ise samamoodi lülituksin mõne aasta möödudes üle mõnele vabale tarkvarale kommertstarkvara asemel. Hetkel hoiab mind tagasi vaid mugavus (mõeldes siinkohal näiteks MS Office vs LibreOffice). 

ESSEE – Sotsiaalne tarkvara õppeprotsessis

Sotsiaalse tarkvara kasutamine õppeprotsessides on muutunud aina populaarsemaks. Seda tänu aina suurenevale IT-seadmete kasutamisele ning sotsiaalmeedia ja –tarkvara mõjule inimeste omavahelisele suhtlemisele.  Kuna ka väga paljud õppematerjalid on kolinud veebi, siis tundub sotsiaalsete tarkvarade kasutamine vägagi põhjendatud.  Üheks suureks plussiks selle juures on mugavus, mis tänapäeva inimese elus mängib väga suurt rolli. Inimene saab tänu sotsiaalsele tarkvarale suhelda ja teha koostööd teistega oma kodust diivanilt lahkumata.

Selline veebipõhine õppimine on minu arvates päris hea vägagi mitmel põhjusel. Esiteks on õppijal rohkem võimalust oma vaba aega planeerida. Näiteks kui ülesande tähtaeg on 7 päeva pärast ning esitamiseks on vaja ainult sissekannet ajaveebi, siis saab õpilane valida nädala jooksul endale kõige sobilikuma aja töö tegemiseks. Antud näide on siis praegu käimas olevast kursusest IFI6070, kus kodutööde esitamine on minu arvates super mugav. Seda kursust peaks paljudele teistele õppejõududele tutvustama, sest niisugune esitlusviis on mugavam nii õpilasele kui ka õpetajale. Teine punkt ongi õppejõu vaatenurgast. Ülevaade õpilaste töödest on ju palju mugavam. Ei pea otsima e-postkasti sügavustest kirju, mille manusesse on kaasa pandud ülesannete lahendused ning neid siis ükshaaval alla laadima ning läbi sirvima. Ja kolmandaks kordan uuesti üle mugavuse punkti, mis võtab eelnevad kaks väga hästi kokku. Vähem jamamist – rohkem vaba aega.

Juba eelnevates punktides tuleb jutuks ajaveeb ning selle ma tooksingi esimeseks sotsiaalse tarkvara näiteks. Praegu on olemas mitmeid ajaveebi keskkondi, kus saab tasuta teha endale konto ning hakata rõõmsalt blogi pidama. Kõige tuntumad keskkonnad on WordPress ja Blogger. Kasutajakonto tegemine võtab aega mõnikümmend sekundit ning nende kasutamine on väga mugav ja loogiline. Ajaveebid on väga mugav ning lihtne viis kirjalike kodutööde ja ülesannete lahenduste esitamiseks.  Kõik õpilase tööd on kenasti ühes kohas nähtavad ning nagu eelnevalt mainitud on ka õpetajal märksa kergem sealt tööde esitamist jälgida. Eriti mugav on see siis, kui blogid on seotud feed reeder tarkvaraga (nt. IFI6070 kursusel kasutatav Edufeedr).

Uudisvoo (feed) edastamiseks on samuti olemas erinevaid programme, mis muudavad e-õppe palju mugavamaks ning sujuvamaks. Samuti saab paljusid neist alla laadida ka nutitelefonidesse ja tahvelarvutitesse, mis muudab info kättesaamise veel kiiremaks.  Õpetajad saavad teate uue töö lisamisest õpilaste poolt ning õpilased saavad kiirelt teada, kui õppejõud on nende sissekandeid kommenteerinud või midagi uut olulist postitanud. Kui kasutada õppetöös ajaveebi, siis uudisvoo tarkvara võiks kindlasti ka kasutusel olla.

Peale erinevate blogi võimaluste on olemas ka e-õppeks väga sobilikud keskkonnad nagu Google Docs ja Wikiversity. Google Docs on veebipõhine tarkvara, mis võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu internetis erinevaid dokumente koostada,  faile salvestada Google serverisse ning neid teiste kasutajatega jagada.  Väga mugavalt saab ka oma eelnevalt koostatud faile Google keskkonda üles laadida ning seal jagada. Samuti saab Google Docs tarkvaraga teha erinevaid küsitlusi, mida tegelikult on väga paljudel ülikooli lõpetajatel on tarvis lõputöö kokkupanemiseks. Sellel puhul on ju veebis olev küsitlus palju mugavam ning kiirem viis, kuna ei osalejatele eraldi välja printima mitmeid lehekülgi ning siis ootama kuni neid jälle koolipeal näeb, et siis vastatud paberilehed kokku koguda.  Veebipõhised küsitlused säästavad aega ja raha ning minu arust on need ka tõhusamad.

Teiseks näiteks tooksin Wikiversity, mida kasutasin ise sel aastal esimest korda õppetöös. Wikiversity plussiks on see, et lehekülg on avatud ning ei pea end kuskile sisse logima. Õppematerjale, mis sinna pandud on saab vaadata igal ajal ja igal pool. Samuti saavad kasutajad muuta sisu. Mulle küll algul tundus see veidi ohtlik, kuna igaüks võib ju nalja teha ning õpitava materjali üldse ära kustutada, kuid tegelikult muutmisfunktsioon on väga kasulik, kui pannakse kokku nimekirja näiteks matkal osalejatest ning igaüks saab oma nime ja e-posti aadressi ise nimekirja juurde lisada. Samuti väga mugav ja lihtne keskkond mida kasutada ning mis lihtsustaks e-õppet.

Väga tänuväärt on ka meedia jagamiseks mõeldud tarkvarad nagu YouTube ja Flickr. Üks siis videote ja teine piltide jagamiseks. Nende meediakanalite kaudu saab samuti õppeprotsessi muuta huvitavamaks ning lihtsamaks kasutada. Olen ise kokku puutunud rohkem YouTube-is  olevate õppevideotega ning samamoodi oli see minule kui õppijale väga mugav lahendus. Sain vaadata videosid siis kui mulle parajasti sobis ning ei pidanud loengu kuulamiseks kodust lahkuma.  Piltide jagamine on kindlasti kasulik mingi grupitöö raames või näiteks fotograafiakursusel, kus õppejõul oleks kindlasti mugavam pilte läbi interneti vaadata ning õpilane ei peaks muretsema koju jäänud mälupulga pärast.

Kui juba tuli juttu rühmatöödest, siis aina enam kasutatakse rühmaliikmetega suhtlemiseks just sotsiaalseid tarkvaralahendusi nagu näiteks Facebook (chat) ja Skype. Olen isegi viimastel grupitöödel rühmaliikmetega suhelnud just internetivahendusel, sest ühise aja leidmine on päris keeruline, eriti just ülikoolis, kus paljud käivad peale kooli ka tööl. Facebook-i vahendusel saab tiimikaaslastega suhelda, samuti saata faile. Facebook on väga popp suhtluskeskkond, kuna peaaegu kõigil tänapäeva noortest on seal konto olemas ning lehekülge külastatakse väga tihti. Seetõttu jõuab ka info teisteni päris kiirelt. Teiseks suhtlustarkvaraks on Skype, kus peale omavahelise kirjutamise saab teha ka kõnesid ning videokõnesid.  Samuti saab Skype vahendusel saata erinevaid faile. Skype– i kõned on minu meelest vajalikud pigem tähtsamateks aruteludeks või siis, kui on vaja kiirelt ühele nõule saada. Enamasti, vähemalt eestlaste puhul, ajab kirjutamine asja ära.

Erinevaid sotsiaalseid tarkvaralahendusi, mida saab kasutada õppeprotsessides on väga palju ning neid tuleb aina juurde. Usun, et e-õppe on omal moel väga kasulik ning seda peaks näiteks ülikoolis veidi rohkem rakendama. Samuti peaks just erinevaid sotsiaalseid tarvaralahendusi  kasutusele võtma, et muuta õpilaste kui ka õpetajate elu lihtsamaks.

ESSEE – Tark mees taskus

Tänapäeval on see täiesti tavaline, et igal inimesel on oma „tark mees taskus“.  Keegi pisike olevus seal küll ei istu aga targaks sõbraks on hoopis tehnikavidin – nutitelefon.  See leiutis on muutnud maailma niivõrd, et ei teagi kuidas ilma nutika telefonita hakkama saada. Seadme abil saab vaadata ilmateadet või relatiivsusteooriat, arvutada kehamassiindeksit või valuutat ja veel palju muud. Nutitelefonis on salvestatud kõik kontaktid (telefoninumbrid ja e-posti aadressid), erinevad märkmed ning see leiutis suudab pidada meeles kokkusaamised ja nendest ka õigel ajal märku anda! Pole ime, et inglise keeles on seadme nimeks „smartphone“ – tark telefon. Ühte seadmesse on kokku pandud mitmete teiste masinate võimed ning seejuures suuruselt on ta väike ja kompaktne – mahub kenasti taskusse.

Nutitelefon on ju tegelikult mobiiltelefon, millele on juurde lisatud kõikvõimalikud lisad. Kõige olulisem selle targa telefoni puhul on mobiilsus – kasutada saab teda praktiliselt igal pool ja juhtmevabalt.  Eestis, kus mobiilvõrguga on kaetud pea kogu territoorium, võimaldavad teenusepakkujad ka mobiilset internetti . See tähendab ka seda, et minnes metsa seenele, ei tohiks olla mureks ära eksimine, kuna kui on olemas mobiilne internet, siis saab vaadata kaarti ja tuvastada oma asukoht.  See ju tähendab ka seda, et tark sõber on kaasas igal pool ning tema abi saab samuti igal pool kasutada.  Nagu ühes toredas reklaamis mõned aastad tagasi, kus seeneline sai tänu mobiilsele internetile otsida metsas infot leitud seente söögikõlbulikkuse kohta.  Tegelikult ei jää ju hätta ka need, kellel pole mobiilse interneti lepingut. Meil Eestis levib ju tasuta Wifi peaaegu kõikjal: parkides, söögikohtades, kaubanduskeskustes, linnatänavail (Free Wifi ELION), bensiinijaamades jne. Kes tahab see leiab mooduse kuidas internetti saada!

Nutitelefonid, nagu tegelikult kasutajad teavad, on palju muudki kui lihtsalt infoedastamisvahendid. Tarkadesse seadmetesse saab installeerida erinevaid rakendusi alates taskulambist ja lõpetades rallimängudega. Rakenduste abil saab samuti end harida: matemaatika ja keeleõppe rakendused lastele, liiklustestid, sudokud jne. Tänu nutitelefonidele pole vaja kaasas kanda vihikuid või kaustikuid – kõik märkmed saab panna kirja oma telefoni ning need on alati kaasas.  Samuti leiavad näiteks kõik kokanduse huvilised abi oma targalt sõbralt, kes nende eest retsepte meeles peab ja poodi minekut meelde tuletab.  Inimesed, kes on nutitelefonide mugavusega ära harjunud, ei kujuta juba praegu ette maailma ilma nende toredate seadmeteta. Kust küll lugeda hommikusi uudiseid ning vaadata millega sõbrad eelmisel õhtul tegelenud on, kui poleks tarka meest taskus?

See kõik muudab ju meie maailma paremaks ja lihtsamaks. Mõelda vaid kui palju infot internetis levib ja seda kõike on võimalik pruukida läbi telefoni.  Ei pea enam jääma tobedasse olukorda, kus kõik sõbrad räägivad millestki, mida ise pole elus kuulnud, vaid piisab kui on taskus nutitelefon ning ligipääs internetile.  Peale kiiret sirvimist Google.com kaudu võib juhtuda, et tead isegi rohkem, kui sõbrad. Tänu kiirele info levikule oleme me tänapäeval palju avarama silmaringiga. Teame väga palju ümbritsevatest sündmustest, saavutustest, maailmast.  Info levimine läheb aina kiiremaks, mis ju tegelikult ei ole halb. Tänu sellisele kiirele levikule saame teada näiteks tormide tulekust või mittetulekust, reisiinfot (meeleavalduses, rahutused, epideemiad), spordisündmustest (Heiki Nabi võitis kulla) jne.  Samuti levib internetis väga palju tänuväärset infot erinevate haiguste ja nende ennetamise kohta (HIV, emakakaelavähk, rinnavähk) ning kuna aina populaarsemaks on muutunud mobiilsete seadmetega interneti külastamine iga natukese aja tagant, siis peaks ka see vajalik info rohkemate inimesteni jõudma. 

Tõepoolest infot levib internetis väga palju. Peale erinevate entsüklopeediate veebivariantide,  lisandub iga päev internetti infot uutest teadusavastustest, uutest sündmustest, uutest kuulsustest kollasest ajakirjandusest ning ka palju pahna. Kui algselt võis info jagamine veebis olla ainult hariva ja kasuliku tagamõttega, siis nüüdseks on sinna kogunenud hulk teavet, millel pole väärtust ega õigsust. Siis pole ju meil targast sõbrast taskus kasu, kui otsingumootoreid kasutades vale info otsa satume.  Aina rohkem koguvad populaarsust tasuta teatmeteosed näiteks Wikipedia, kuhu inimesed saavad ise infot lisada. Kuna aga tihti oma eriala asjatundjad ei vaata üle, mis keegi sinna lisanud on, ei saa lugeda Wikipeediat usaldusväärse allikana.  Samamoodi näiteks Google.com-ist otsides tuleb teada, milliseid veebilehti usaldada ning avada.  Tuleb osata filtreerida pahna seast välja olulist ning adekvaatset infot ning seda veel meie tark sõber nutitelefon ise teha ei oska.

Üheks murekohaks nutitelefonide kasutamisel on ka nende liigne kasutamine õppetöös. Siinkohal ei mõtle ma erinevaid õppimist toetavaid rakendusi ega õppematerjale vaid spikerdamist. Aina enam on tulnud päevakorrale selle sama toreda „targa mehe“ kasutamine testidel ,eksamitel jne.  Noored on läinud väga mugavaks, sest nutitelefoni abil ei pea enam kontrolltöödeks nii palju õppima vaid piisab kiiretest näppudest, et leida küsimusele vastus internetist või telefonis olevast konspektist.  Samuti saab ju erinevate rakenduste abil eksami ajal omavahel suhelda ning vastuseid küsida. Ma ei teagi kas vanakooli spikreid ehedal paberkandjal enam kasutataksegi või on kõik koolilapsed hakanud oma taskuabimehest nutitelefoni appi võtma.  Usun, et ainus mis sellist käitumist piiraks oleks see, kui  testi või eksami ajaks korjatakse kokku kõik telefonid näiteks õpetaja lauale.  Siiski suudab mõni kavalpea nutitelefoni  kuidagi endaga kaasa smuugeldada.

Aga kas siis „tark mees taskus“ on alati õigustatud?  Väga tore on ju see, kui on võimalus otsida infot  ning suhelda sõpradega igal pool ja igal ajal. Samuti on ju hea see, et meil on võimalik tänu nutitelefonidele ning olemasolevale internetile olla kursis maailmas toimuvaga. Kuid mingil hetkel tuleb piir. Praegu tundub, et ühiskond on väga selle piiri lähedal. Kuna oleme oma „targast sõbrast taskus“ niivõrd sõltuvad ning vajadus olla kursis sotsiaalse tarkvara abil oma sõprade, tuttavate ja ka kuulsuste tegemistega on aina suurenenud, siis muudab see inimesi aina ebasotsiaalsemaks reaalses elus. Ma usun, et see on igapäevane vaatepilt, kus terve bussitäis koolist koju sõitvaid noori on naelutanud oma pilgu nutitelefoni ekraanile ning hea, kui oma peatust tähele panevad. Samuti olen näinud kohvikutes seltskondi, kes istuvad ümber laua ning igaüks sirvib vaikuses oma telefonist midagi.  Asotsiaalsus meie ühiskonda küll ei arenda ning Facebook-is suhtlemine tööintervjuul samuti kasuks ei tule.  Kuidagi peaks tegelikult piirama nutitelefonide kasutamist, kuid kas see on enam üldse võimalik? Selle arutelu jätan tulevikku ning tark mees taskus teema lõpetuseks lisan siia ühe pildi, mis minu arust iseloomustab kõige paremini viimasena püstitatud probleemi. Kusjuures seda on öelnud mees, kes elas ajal kui mõte nutitelefonist tundus midagi enamat kui ebaloogiline.

ITSPEA ül. 11

IT-tugilahendused

Mõtlesin pikalt mis võiks olla huvitav ja tulin mõttele, et otsiks rakendusi (app), mis on mõeldud inimesi abistama. Ei läinud kaua, kui leidsin väga toreda rakenduse:

           Proloquo2Go, iOS, 199,99 €

Mitmeid auhindu võitnud rakendus annab inimestele, kellel on raskusi rääkimisega või kes ei saa üldse rääkida, hääle. Rakenduses on võimalik lihtsaid ja palju kasutatavaid sõnu valida sümbolite järgi ning samuti saab ise kirjutada ning lasta seadmel seda välja öelda. App on hetkel küll saadaval vaid inglise keeles, kuid aitab juba üle 75 000 inimese üle maailma. 

Võimalused:

• Saab kirjutada sõnu ja lauseid
• Olemas ka grammatika kontroll
• Sõnade ennustus
• Loomulikult kõlavad hääled (saab valida 32 erineva hääle vahel)
• Saab kasutada emotsionaalseid väljendusi
• Seotud sotsiaalvõrgustikega

Minu arvates on tegu väga tänuväärse rakendusega. Kuna hetkel on nutitelefonid ja tahvelarvutid vallutamas maailma, siis on sellised tugilahendused väga vajalikud. Telefoniga sellist abimeest kaasas kanda on ju palju mugavam! Hind tundub app-i kohta väga kõrge, kuid lugedes erinevaid allikaid, siis sarnased tugilahendused arvutitele maksavad umbes 6000 £ ehk eurodes nii umbes 7300. Loodan, et seda rakendust hakatakse ka tõlkima, et rohkem inimesi saaks sellest kasu. 

Ametlik lehekülg:

http://www.assistiveware.com/product/proloquo2go

Intelligentne arvutikasutus ül.12

Digifotograafia

Kuna mul hetkel ei ole olemas korralikku kaamerat (praegune teeb pea igas režiimis tumedaid ja uduseid pilte), siis otsustasin testile panna oma nutitelefoni. Pildid on tehtud iPhone 5 telefoniga, millel on 8Mpix kaamera. Peale selle lubab ka telefon HDR pilte teha.

1. Liikumatu objekt õues või ruumis:

 

 

Kalevi sussišokolaadid ruumis. Ega telefoniga pildistades paremat oodata ei maksa. Udusus on põhjustatud käe värisemisest. 

 

2.  Liikuv obekt ruumis:

Pildil siis prantsuse bulldogi kutsikas. Liikuvat kodulooma hämaras ruumis telefon fokuseerida ei suutnud ning kuna ei saa muuta säriaega ega valgustundlikust, siis tulemus on selline nagu oodata. 

 

3. Kiiresti liikuv objekt õues:

 

Pilt on tehtud oktoobris Suurbritannias. Kui tagaplaanil olevad autod on ummikus, siis takso, mis mööda sõitis, liikus päris kiirelt.  Olen täiesti üllatunud, et pilt nii normaalne jäi ja auto ei olegi udune vine taustal. Muidugi oli sellel hetkel ka palju päevavalgust, mis muutis liikuva objekti pildistamise lihtsamaks. 

 

Kokkuvõtteks saaksin oma piltide juures paremini teha seda, et tuleks muretseda korralik kaamera. Telefoniga pildistamine ajab küll asja ära aga ilusaid ja selgeid pilte on väga raske saada. Pilte ei ole töödeldud ega muudetud, va WordPressi üleslaadides muutsin suurust väiksemaks (70%  originaalist). 

ITSPEA ül. 10

Häkkerlikku mõtteviisi kasutav IT-projekt.

Ma tegelikult ei ole väga kursis selliste projektidega ning siis pikalt mõeldes, on ju tegelikult kõik tasuta andmeid jagavad projektid mingil määral häkkerliku mõttemaailmaga. Kasvõi Wikipedia, kus inimesed saavad infot teistega jagada, seda muuta jne. Praegu on ju palju erinevaid projekte ja võimalusi, kuidas midagi kasulikku tasuta jagada ning see peegeldab ju kenasti häkkerite jagamiskultuuri. Kui nii mõelda, siis ka nt Home network, kuhu Windowsi kasutajad saavad end määrata on ju veidi häkkerlik. Kui keegi logib minu koduvõrku, siis automaatselt annab ta loa vaadata enda faile ning samuti, kui ta on asjast teadlik, saab ta sama teha minu failidega. 

Intelligentne arvutikasutus ül. 11

Ideaalne kodune meediasüsteem

Hetkel olemasolevate seadmetega ma väga uhket meediasüsteemi püsti ei saaks panna, kuna DLNA sertifikaadiga on mul ainult läpakas. Telekaga olen varem arvutit ühendanud, samuti saab seal edukalt mängida x-box-iga aga sellel pole DLNA sertifikaati. 

Igatahes kui mõelda siis seadmete peale millega võiks teha, siis kindlasti valiksin Samsung SMART-TV. Sellega saaksin ühendada oma Samsungi sülearvuti ning juurde vaja valida Samsungi nutitelefon. Kui juba priiskamiseks läks siis valiksin kõige uuema (Samsung Galaxy S IV). Nüüd on mul kolm komponenti olemas. Lisaks võtaksin endale võrgumäluseadme (NAS) ja selleks valisin näiteks WD My Cloud-i. See on sobilik kodukasutajale ning saab app-iga telefonist otse pilte sünkroonida. Seal säilitaksin oma muusikat, pilte ja filme. Nüüd oleks siis tarvis vaid korralikku kodukino komplekti ja minu ideaalne kodune meediasüsteem oleks valmis. Kodukino komplektidest valiksin siis ka Samsungi, et kõik omavahel ideaalselt klapiks ning mudeliks HT-E6750W/EN, mis mängib ka Blu-ray-d ning mis on pealekauba SMART ka 🙂 Kõlareid saab ühendada otse teleka või ka mängukonsooliga ning tagumised kõlarid on juhtmevabad. Samuti on seal Smart Hub ehk saan oma muusikamängimist juhtida kenasti telekast või ka telefonist. 

 

Intelligentne arvutikasutus ül. 10

Valisin sotsiaalsetest tarkvaradest välja Copy (https://www1.copy.com/home/).

Copy on selline tore tarkvara, mis võimaldab erinevaid faile üles laadida nö pilvesüsteemi. Põhimõtteliselt töötab samamoodi nagu Dropbox. Vahe on selles, et Copy annab igale kasutajale tasuta rummi 15 GB!

Copy omadused:

• 15 GB tasuta ruumi
• Ligipääs erinevatest seadmetest: nutitelefonid, tahvelarvutid, sülearvutid, lauaarvutid
• Ajakohane sünkroniseerimine
• Töötab nii Apple, Android, Windows kui ka Linux-iga
• Failidel pole suuruse limiite ega vaatamispiiranguid
• Jagatud maht – kui jagad kausta mitme kasutajaga, siis ruumi kulub teil kõigil võrdselt. Näiteks kui kaust on 20  GB ning jagate seda 4 inimesega, siis igalühel kulub ruumi 5 GB
• Turvaline
• Ruumi juurdeostmine on soodne
• Võimalus ka väikesel firmal tasuta alustada

Kasutamine:

Kõigepealt on tarvis teha endale Copy konto. Selleks tuleb sisestada ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress ning uus salasõna loodava konto jaoks. Kui see tehtud, saab hakata koheselt Copy-t kasutama. Failide üleslaadimiseks on kaks võimalust. Esimene on läbi brauseri üleslaadimine, kus siis vajalik fail või kaust lohistatakse otse brauseri aknas olevasse Copy kausta ja voila. Teiseks võimaluseks on tõmmata endale lisaks Copy desktop-i app  mis on siis tegelikult kaust, kuhu faile tõstes need kohe pivesüsteemi laetakse. Väga mugav ja lihtne kasutada. Need kes on kasutanud Dropboxi peaksid Copy-ga kenasti hakkama saama, sest mõttelt on nad samad ning kasutamismugavus samuti.  Isiklikult meeldib mulle isegi Copy rohkem just seetõttu, et seal on tasuta ruumi palju rohkem.

ITSPEA ül. 9

Digiaedik (digital enclosure)

Digiaedik – interaktiivse ala, kus iga tegevus, tehing ning vastastikkune mõju genereerib info iseenda kohta. 

Mõiste digiaedik võttis kasutusele professor Mark Andrejevic. Mõiste lahtiseletatuna tähendab seda, et kõik andmed, mis inimesed internetti salvestavad, jäävad kusagile andmebaasi. Kõik see on toimunud tehnoloogia arengu käigus ning ei ole pahatahtlik. Tehnoloogia areng on lihtsalt panustanud sellele, et inimestel oleks internetis surfamine veelgi lihtsam, mistõttu need salvestatud andmed annavad infot ka näiteks teistele ettevõtetele antud inimese kohta. Näiteks võiks tuua selle sama, mis autor ise oma artiklis. Google hakkas võimaldama tasuta internetti San Fransiscos. Inimesed kes seda kasutasid jagasid oma andmeid ning iga kord kui nad logisid oma kasutajatega sisse, et saada tasuta Wi-fi ühendusse, siis hakkasid internetis ilmuma erinevad reklaamid söögikohtadest, poodidest jne mis asusid hetkel inimesele kõige lähemal. Näiteks istud pargis ja otsid Google kaudu mingi kirjaniku kohta infot ning järgmisel hetkel on brauseri servad täis reklaame selle autori teoste soodusmüügist kõrvaltänavas asuvas raamatupoes. 

Hea külg selle juures ongi see, et tegelikult millegi kindla otsimine on mingil määral lihtsam. Samuti on see kindlasti positiivne kaubandusele.  Enda kogemusest saan näite tuua ka. Otsisin just interneti vahendusel endale spordiriideid ning sama päeva õhtul pea igal lehel mida ma külastasin, vilkusid selle spordipoe reklaamid ja sooduspakkumised mul igas ekraani nurgas. Toimib! Ostsin oma asjad sealt samast poest ning tõepoolest leidsin vajaliku varustuse just sellest vilkuvast reklaamist. 

Negatiivne mõju on aga ainult meile – kasutajatele. Tänapäeval on ju väga pop soetada asju netikaubamajadest, kellele usaldame oma väga olulise info (pangakaardi numbrid, turvakoodid jne) ning mis siis, kui kõik see info on salvestatud ja keegi osavnäpp sellele ligi pääseb. Pahaaimamatult on inimesed enda kohta internetti nii palju infot maha jätnud, et päris hirmus on kohe mõelda, mis sellega teha saab. 

 

Intelligentne arvutikasutus ül.9

Veebilehekülje analüüs

Võtsin uurimisobjektiks sisearhitektuuribüroo ArtAku kodulehekülje www.artaku.ee

Sihtgrupid:

Tavainimesed, firmad, kes soovivad sisearhitektuurseid lahendusi, kujundusgraafikat, elemenide disaini.

Struktuur: 

• AVALEHT
• TEHTUD TÖÖD

1. Ühiskondlikud ruumid
2. Eramud ja korterid
3. Mahukamate tööde nimekiri

• SISEARHITEKTID
• KONTAKT

Kasutatavad serveri- ja kliendipoolsed tehnoloogiad:

Kasutatud on JavaScript-i, CSS-i, HTML

Ühendused teiste lehestikega, vistutatud komponendid:

Ühendusi teiste lehestikega ei ole.

Turvaanalüüs – võimalikud murekohad: 

Turvalisuselt on see leht päris hea, kuna ei ole mingeid sisestusvõimalusi (tagasiside jne). Ei ole võimalik ma kasutajaga sisse logida, ei mingit nt WordPressiga seost. Samas leidsin, et lehel on ka admin leht (.ee/admin). Nõuab kasutajat ja parooli ning sealt saaks lehega trikke teha.

SEO – leitavus ja sobivus otsimootorites:

Leitavus on väga hea! Sisestades Google-sse Artaku, tuleb leht esimesena. Sisestades Google-sse sisearhitektuuribüroo, tuleb leht teisena.